INTERVJUU Maksekeskuse juht Ivars Erdmanis: tulevikku vaatan optimistlikult

Ivars Erdmanis asus Baltimaades makselahendusi pakkuva Maksekeskuse juhi kohale möödunud aasta novembris. Enne seda juhtis ta ettevõtte Läti üksust.Foto: Maksekeskus

Möödunud aasta novembris asus Baltimaades makselahendusi pakkuva Maksekeskuse tegevjuhina tööle seni ettevõtte Läti üksust juhtinud Ivars Erdmanis. Intrervjuus Geeniusele räägib ta ettevõtte tulevikuplaanidest, tegeleb pisut tänamatu ennustamisega ning kommenteerib tihenenud konkurentsi.

Maksekeskus on Eesti ja Balti riikide juhtiv makselahenduste pakkuja e-poodidele. Ettevõtte teenuseid kasutab igakuiselt rohkem kui 4000 e-poodi – suurtest kaubandushiidudest aktiivsete hobiettevõteteni. Asusite Maksekeskuse tegevjuhina tööle eelmise aasta novembris. Kuidas te iseloomustate hetke ja turuolukorda, mil võtsite üle Baltikumi ühe juhtiva makselahenduste pakkuja juhtimise?

Tegemist on kindlasti turbulentse ajaga. Need on alles minu esimesed kuud sel ametikohal ja olen väga põnevil. Kuna aeg on alati selline nagu ta on ja kunagi ei pruugi tulla ideaalset hetke, siis tuleb igast hetkest võtta maksimum ja ees olevate väljakutsetega tegeleda.

Viimasel paaril aastal oli peamiseks katsumuseks koroonapandeemia. Nüüd on ees järgmised väljakutsed, nagu rekordkõrge inflatsioon ja majanduslanguse risk. See, et tuleb kogu aeg ootamatusteks valmis olla, on juba uus normaalsus.

Ka meie peame oma äris pidevalt muutustega kohanema ja olemegi sellega justkui juba harjunud. Oleme hästi ette valmistunud ja olen väga optimistlik nii Maksekeskuse kui ka e-kaubanduse tuleviku osas.

Me teeme edasi seda, mida oleme seni hästi teinud: jätkame kvaliteetse ja usaldusväärse teenuse pakkumist püüdes vastata kaupmeeste vajadustele. Arendame uusi integratsioone, et pakkuda makselahendust veelgi suuremale hulgale e-poe platvormidele. Oleme oma teenusesse lisamas uusi maksemeetodeid ja funktsionaalsuseid aitamaks kaupmeestel oma e-äri kasvatada.

Aasta lõpp oli meie tiimi jaoks kiire aeg: alustasime Soome pangamaksete pakkumist läbi maksete algatuse teenuse. See võimaldab kaupmeestel hoida kokku teenustasudelt ning tagastused on sama mugavad ja tasuta nagu teiste makseviiside puhul.

Mainisite Covidit. Sellest nn Covidi-efektist on viimaste aastate jooksul palju räägitud, nüüd on selle mõju loodetavasti möödas. Milliseid jäävaid muutusi see kaasa tõi?

Covidi-aastatel nägime e-kaubanduse mitmekordset kasvu ja see kasv toimus seninägematul kiirusel. See oli uus olukord, mis tõi e-kaubanduse juurde nii uusi ärisid kui ka kliente. Paljudest neist on saanud edukad e-kaupmehed ja aktiivsed e-ostlejad. Kindlasti kasvas e-poodidest ostmine just vanemaealiste hulgas. Nähes ja kogedes sellega kaasnevaid mugavusi on jäädud e-poodidest ostude tegemise juurde ka edaspidi. Arvan, et e-äri jätkab kasvu, sest e-kaubandus muutub üha enam lihtsalt osaks kaubandusest, ega ole enam nähtus omaette.

Enne pandeemiat oli e-kaubanduse orgaaniline kasv umbes 25–30% aastas, kuid milline on see näitaja praegu? Millist kasvu on teie arvates lähiaastatel oodata? 

Möödunud aasta kohta meil veel päris täpseid andmeid ei ole. Me ei peaks ehk 2021. aastaga võrdlema, sest koroonapandeemia tõttu oli see aasta rekordiline ja kasvutempo on seetõttu ootuspäraselt langenud.

Põhimõtteliselt näeme, et on teatud sektoreid või ärivaldkondi, mis 2022. aastal kasvasid teistest kiiremini. Näiteks turismisektor, ka ürituste piletite müük on taastumas, kuna inimesed tahavad pärast pandeemiat rohkem väljas käia ja teha asju, mida nad Covidi-aastatel ei saanud.

Samas ei pruugi online-müügi kasv olla enam nii suur toidupoodidel. Nende e-äri kasvu vedasid seatud koroonapiirangud, mis enam meid ei takista. Usun, et kasv on olemas, kuid see on kindlasti väiksem kui oli eelmisel ja üle-eelmisel aastal.

Ootan huviga alanud ja järgmist aastat. Tõenäoliselt e-kaubanduse kasv aeglustub ja selle põhjuseks on kõrge inflatsioon. Juba täna näeme, et inimeste ostujõud on vähenemas. 

Jaanuaris on energiahinnad küll oodatust rohkem alla tulnud, kuid lähikuud näitavad, kui suure osa pere eelarvest toasoe ja elekter võtavad. Sel on otsene mõju tarbimisele. Kuid siiski olen e-kaubanduse suhtes optimistlik ja ootan, et see kasvab 10–15 protsenti. Järgmist, 2024. aastat, on juba raske ennustada – täna ei olegi võimalik midagi ennustada pikemas perspektiivis kui aasta.

Mainisite kõrget inflatsiooni, kuidas see mõjutab e-kaubandust ja kaupmehi?

Kindlasti mõjutab see üldist ostujõudu. Eks mõningaid märke ostujõu aeglustumisest on juba näha ja järgmistel kuudel see ilmselt süveneb.

Samas arvan, et e-kaubandust mõjutab see vähem, sest veebis poodlemine on lihtsam ega too endaga kaasa mingeid lisakulusid. Näiteks füüsilisse poodi on tihti vaja sõita autoga, mis tähendab ju kohe kütusekulu ning teisi seotud lisakulusid. E-kaubanduse kasv Baltikumis jätkub, kuid aeglasemas tempos.

Üks esilekerkivaid teemasid on olnud omnichannel-kaubandus (kanaliteülene lähenemine müügile ja turundusele, mis keskendub ühtse ja sujuva kliendikogemuse pakkumisele, olenemata sellest, kas klient ostab e-poest või või tavapoest – toim.). Mis see on ja miks see oluline on?

Pärast pandeemiaga seotud piiranguid hakkasid inimesed otsima sisukamaid sidemeid kõigis eluvaldkondades, sealhulgas kaubanduses. Füüsilised poed pakuvad seda kaupmehe ja kliendi vahelise otsesuhtlusega. Seega pean väga oluliseks, et kaupmehed ning teised ettevõtted saaksid oma teenuseid pakkuda nii neile, kes soovivad veebis ostelda, kui ka neile, kes on nõus poodi minema ja tooteid vaatama, ning seejärel veebist või füüsilisest poest ostma.

Millist rolli mängib omnichannel Maksekeskuse äritegevuses?

See mängib tegelikult väga olulist rolli, kuna oleme oma teenustepaketti lisanud ka makseterminalid. Seega ei ole me enam pelgalt e-kaubanduse makselahenduse pakkuja, vaid oleme maksete partner kõigis kanalites. Oleme kaupmehele jätkuvalt usaldusväärne partner ning teenindame teda kõigis kanalites, olenemata sellest, kas ta vajab meie teenust veebis või füüsilises poes.

Konkurentidest eristab meid see, et meie makseterminalide maksete vastuvõtmiseks ei pea avama uut pangakontot või kasutama eraldi, teinekord võibolla mitte kõige paremini omavahel toimivaid lahendusi. Saame teenust pakkuda ja väljamakseid teha samal kontole, mis on kauplejal pangas juba olemas. Nii saame kõik maksed “ühe katuse alla” tuua. See tähendab, et ka kaupmehel ja raamatupidamisel on lihtsam – nad näevad kõiki makseid ühes kohas ja ka meie iseteenindusportaalis.

Viimastel aastatel on Baltimaade turule tulnud palju suuri rahvusvahelisi tegijaid, eriti rõivaste ja moe valdkonnas. Mida see kohalikele e-kaubandusega tegelevatele kaupmeestele tähendab? Kuidas nad saavad kasvada või mida neil on teiste laienemisest õppida?

Oleme näinud Baltimaade turule sisenemas selliseid suuri tegijaid nagu About You ja Zalando. Need on rahvusvahelised ettevõtted, kes pakuvad nüüd oma ostlemiskogemust ka siin, ja ma arvan, et kohalike jaoks tähendab see, et nendega tuleb lihtsalt sammu pidada. Tuleb pakkuda teenust sarnase kvaliteedi ja kiirusega või isegi neist paremini.

Samas on kohalikel alati ka eeliseid rahvusvaheliste konkurentide ees. Olles kohalik tunned sa paremini oma tarbijat, tema vajadusi ja ootusi. Sul on unikaalne tunnetus, mida suurtel ei pruugi olla. Kuid see tuleb panna senisest jõulisemalt ja läbimõeldumalt enda kasuks tööle.

Hinna osas ei saa me rahvusvaheliste hiidudega võistelda. Leida tuleb muud võimalused ja selleks saabki olla kohalikkus, personaalne emakeelne klienditeenindus ja muud aspektid, mis rõhuvad näiteks emotsionaalsusele. Hinnaerinevus ei pruugi päeva lõpuks nii suurt rolli mängida, kui olla vastutulelik ja luua kliendiga personaalne suhe. See võib olla väga hea võluvits, mis aitab suurte tegijate kõrval ellu jääda.

On üsna tavaline, et Eesti kaupmehed müüvad oma kaupa ka Läti ja Leedu turul, kuid millised turud võiksid neile veel atraktiivsed olla? Kuhu peaks laienemismõtteid mõlgutav kaupleja vaatama?

Arvan, et realiseerimata potentsiaali on veel ja eestlased peaksid Lätti ja Leetu müüma senisest rohkem. Ma arvan, et Baltimaade kaupmehed peaksid üldiselt vaatama Balti riike kui ühtset turgu. Ehk kui ehitate e-kaubanduse äri, soovitaksin kohe vaadata Baltimaid kui ühte turgu. Siin on väga palju kasutamata potentsiaali.

Pakume makseid kõigis Balti riikides. Olemas on pakiautomaatide võrk ning tarned kolme riigi vahel on üsna kiired. Nii et põhimõtteliselt saate oma asjad ühest riigist teise toimetada kahe- kolme päevaga või isegi kiiremini.

Eesti kaupmehed võiksid vaadata näiteks Soome poole. Kultuuriliselt on eestlased ja soomlased väga sarnased, ka keel on sarnane. Siin on kindlasti võimalusi.

Viimase küsimusena uurin, millised on Maksekeskuse põnevaimad arengud aastal 2023?

Jätkame aktiivselt e-äride ja tavapoodide makselahenduste arendamist. Juba lähiajal saavad meie kaupmehed võtta vastu makseid uute makseviiside kaudu, nagu näiteks Revolut, aasta esimeses pooles ka Apple Pay ja Google Pay. 

Samuti jätkame liidestuste arendamisega tuues Maksekeskuse teenused uutele platvormidele ning töötame edasi olemasolevate liidestustega. Kindlasti on üheks meie tugevuseks Shopifyle saadaolevad maksed- ja tarnelahendused. Neid täiustame veelgi.

Prioriteetne on ka tarnelahenduste arendamine, täiendame seda pidevalt ja õige pea on näha ka suuremahuliste arenduste tulemusi. Need puudutavad lisaks Eestile ka Lätit ja Leedut ning teevad e-poe haldamise ja tellimuste teenindamise veelgi mugavamaks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Telli siit e-kaubanduse uudiskiri!

E-kaubanduse nädala olulisemate uudiste ja põnevamate lugude uudiskiri!