Traditsiooniliste pankade kõrvale on viimase kümne aasta jooksul tekkinud hulk finantsasutusi, mida nimetatakse digipangaks või ka neopangaks. Millega aga õigupoolest tegemist on ja kuidas need erinevad nö tavalisest pangast?
Lihtsalt öeldes on digipank finantsteenuste pakkumiseks loodud finantsettevõte, mis tegutseb peamiselt mobiilirakenduses ja pakub kiireid, mugavaid ning tavaliselt ka tavapankadega võrreldes soodsamaid nn igapäevapanganduse teenuseid. Digipangad on populaarsed eelkõige noorte ja tehnoloogiateadlike klientide seas, kes soovivad finantsteenuseid kasutada uuemal moel.
Populaarsed digipangad
Eesti inimesele on digipangad tuttavad peamiselt tänu Wise’ile. Endise nimega TransferWise sai kolmanda Eesti ettevõttena ükssarvikuks 2015ndal aastal – viis aastat pärast asutamist. Kui algselt keskendus ettevõte soodsate rahvusvaheliste maksete niššile, siis pärast brändiuuendust kasutusele võetud nimi Wise viitab laiemale teenuste hulgale. Endiselt eristab Wise’i suurem fookus rahvusvahelistele maksetele ja mitmete valuutade haldamisele ja kasutamisele. Wise’il on 10 miljonit klienti üle maailma ja ettevõte on üks kiiremini kasvavaid tehnoloogiaettevõtteid Euroopas.
Igapäevapanganduses on siinsel turul endale tähelepanu püüdnud aga Revolut ja N26. Mõlemat võib pidada nö klassikaliseks digi- või neopangaks, mida iseloomustavad peamiselt telefoni rakendusele tuginev kasutamine ja lai teenuste hulk. Lisaks on mõlema ühiseks jooneks lihtsuse või isegi mängulisuse toomine rahaasjade ajamisse. Viimane on iseloomulik üldiselt kõikidele digipankadele.
Revolut on 2015. aastal Ühendkuningriigis loodud ja tänaseks Leedus kanda kinnitanud digipank, millel on enam kui 15 miljonit klienti üle maailma. Möödunud aasta novembris DigiGeeniusele antud intervjuus ütles ettevõtte tegevjuht Nik Storonsky, et Revolutil on Eestis 67 000 kasutajat. Lätis on vastav arv 250 000 ja Leedus isegi 390 000 inimest.
Avades Revoluti äpi vaatab sealt vastu hulk erinevaid teenuseid. Kõige lihtsam ja elementaarsem on muidugi IBAN konto avamine ning sellel olevate vahendite ja tehtud tehingute ülevaade. Kes soovib, võib tellida endale käega katsutava pangakaardi nagu tavalisest pangast. Samuti aga saab äpis luua nii ühekordse virtuaalkaardi kui ka nö püsiva virtuaalse kaardi, millel Apple Pay ja Google Pay tugi. Nii saab kohe ka poes tasuma hakata.
Revolut pakub üle 50 teenuse ja nende valik võib riigiti erineda. Eestis on saadaval pea kõik Revoluti teenused: tööriistad makseteks, investeerimiseks, säästmiseks, lastele suunatud teenused jms. Ainus suund, mis siia pole veel jõudnud, on krediidiga seotud teenused: laenud, krediitkaardid ja nn osta-kohe-maksa-hiljem lahendused, mida Revolut katsetab praegu oma esimestel testturgudel.
Revoluti kõrval on teine populaarne digipank meie regioonis N26. Kümne aasta eest Saksamaal asutatud ettevõtte teenuste perekond on küll veidi väiksem, kuid katab siiski igapäevapanganduse seisukohast kõik olulise. Luua saab IBAN kontosid, tellida füüsilisi ja virtuaalseid pangakaarte, planeerida rahaasju. Samuti pakutakse kindlustusega seotud teenuseid.
Nagu varasemalt viidatud, siis digipangad leiavad eelkõige kasutamist just nooremate ja tehnoloogiateadlikumate inimeste poolt. N26 püüdis Eestis tähelepanu olles esimene finantsettevõte, kes hakkas Eestis väljastama Apple Pay toega pangakaarte. Nii leidiski N26 pangakaart tee paljude nn early adopterite rahakotti.
Tavapangad õpivad digipankadelt
Eestis tegutsevad nn traditsioonilised pangad on vägagi uuenduslikud, eriti võrreldes pikema ajalooga turgudel tegutsevate finantsasutustega. On näha, et oma mobiiliäppe arendades on ideid ja inspiratsiooni saadud ka digipankadelt, seda just kasutusmugavuse ja lihtsuse osas. Erinevus on siiski aga säilinud – isegi samu teenuseid pakkudes oskavad digipangad olla nö nooruslikumad, näivad ehk kasutajale lähemal olevatena. Ja mis peamine – teevad nö rahaasjad lihtsaks.
Digipanga teenused on atraktiivsed alternatiivid traditsioonilistele pankadele, sobivad eriti noorematele ja uuendusmeelsematele klientidele, kes hindavad mugavust ja taskukohasust. Mõned peamised digipankade eelised on alljärgnevas loetelus.
Madalamad teenustasud: digipangad pakuvad tavaliselt madalamaid teenustasusid kui traditsioonilised pangad. Neid iseloomustavad ka vähesed või puuduvad kontohaldustasud: enamik digipanku pakuvad tasuta kontosid ilma igakuise hooldustasuta. Lisateenuste ja täiendavate funktsioonide eest tuleb tavaliselt aga kuutasu maksta.
Kiirem ja lihtsam konto avamine: kui ehk Eestis mitte, siis maailma eri riikides võib traditsioonilises pangas konto avamise protsess olla tülikas ja aeganõudev. Digipangad võimaldavad konto veebis või mobiilirakenduses avada kiiresti ja ilma paberimajanduseta.
Täielikult mobiilne teenus: digipangad pakuvad tavaliselt täielikult mobiilseid teenuseid, mis võimaldavad klientidel teha kõiki pangatoiminguid oma nutitelefonis.
Hulk lisateenuseid: olenevalt digipangast pakutakse klientidele väga laia lisateenuste hulka nagu näiteks väga lihtne investeerimine, kindlustustooted, isegi reisi planeerimine ja majutuse broneerimine.
Klienditeenindus: digipangad pakuvad tavaliselt suuremat kättesaadavust ja paremat klienditeenindust kui traditsioonilised pangad, kuna neil on enamasti ööpäevaringselt kättesaadav klienditugi ning nad kasutavad kaasaegseid suhtlusvahendeid, nagu näiteks chatbotid.
Digipangad e-poodi
Populaarsust koguvad digipangad on jõudnud ka tuhandetesse Eesti e-poodidesse. Maksekeskuse kaupmehed saavad makseid vastu võtta nii Revoluti kui N26 klientidelt. Sarnaselt traditsiooniliste pankade klientidele saavad Revoluti ja N26 kliendid tasuda e-poes ostude eest kahel viisil: pangamakse või kaardiga.
Kui e-poodides on Revoluti ja N26 väljastatud kaardiga saanud alati tasuda, siis selle aasta algusest lisandus Maksekeskuse kaupmeestele võimalus võtta vastu ka pangamakseid otse Revolut ja N26 kontolt kasutades maksete algatamise teenust. Kaupmehe jaoks on see loomulikult hea uudis. Esiteks laiendab see e-poes maksevõimalusi. Teiseks on otse pangakontolt tehtav makse märkimisväärselt soodsam kui traditsiooniline kaardimakse.
