Tänavu 1. mail jõustunud pakendi- ja jäätmeseaduse muudatused tõid uusi tuuli ka neile ettevõtjatele, kes tegelevad e-kaubandusega. Kas on põhjust paanikaks?
Muudatusi on küll palju, kuid Pakendikeskuse keskkonnakonsultant Siret Kapak soovitab rahulikult võtta. “Kui uued nüansid endale selgeks teha, siis tegelikult ei ole hullu midagi. Tuleks üle vaadata olemasolevad pakendilahendused – võimalusel loobuda ühekordsetest, võtta kasutusele korduvkasutatavad või keskkonnasõbralikumad alternatiivid. Mõnest pakendist on võib olla üldse võimalik loobuda.”
Millised muudatused aga puudutavad just e-kaupmehi? Vaatame üle kõige olulisemad punktid, millest enam mööda vaadata ei saa.
Muudatusi on pea 70!
Muudatusi on palju ning peamiselt mõjutavad need ettevõtjaid, kes majandus- või kutsetegevuse raames kas ise pakendavad, müüvad Eesti turule pakendatud kaupu või impordivad Eestisse pakendatud kaupu.
Uuenduste eesmärk on võtta Eesti õigusruumi üle ühekordse plasti direktiiv, millega loodetakse vältida ja vähendada ühekordse plasti halba mõju keskkonnale – eelkõige veele ja inimeste tervisele. Muudatustega soovitakse edendada ka üleminekut ringmajandusele.
Seadust peavad põhjalikumalt lugema ka joogipakendite ja jookide tootjad, toitlustajad, kaubandusettevõtted ning suurürituste korraldajad.
Suurus enam ei loe
Seni kehtinud pakendiseadus pakkus mitmeid soodustusi ettevõtjatele, kes lasid aastas turule kuni 100 kg plastpakendeid ja 200 kg muud liiki pakendimaterjale. 1. maist väikestele pakendiettevõtjatele, sealhulgas väiksematele e-poodidele, mõeldud erisused aga kadusid. Nüüd peavad ka nemad täitma mitmeid uusi kohustusi, muuhulgas hakkama pakendeid pakendiregristrisse igal aastal deklareerima.
Näiteks peavad nad tasuta tagasi võtma oma kauba veo- ja rühmapakendi. Väikesed pakendiettevõtjad, kes müüvad pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, peavad lisaks tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed.
Kapak rõhutab, et muudatuste järgi peavad e-kaupmehed tarbijaid ostu sooritamise lõppstaadiumis või vahetult pärast ostu informeerima, kuhu saab klient tasuta tootega kaasa tuleva pakendi tagastada. Kõige lihtsam moodus on viidata veebilehele https://kuhuviia.ee/.
Väga oluline punkt on see, et iga pakendiettevõtja peab oma pakenditest teatud protsendi suunama ringlusse. Kõik pakendiettevõtjad saavad selle kohustuse üle anda taaskasutusorganisatsioonile, makstes teenustasu.
Eestis on neli taaskasutusorganisatsiooni – TVO, ETO, Eesti Pakendiringlus ja Eesti Pandipakend. “Nemad omavad avalikku pakendite konteinerparki üle Eesti, kuhu kõik meie turul ringi liikuvad pakendid kokku kogutakse,” selgitab Kapak. “Konteineritest liigub pakend edasi pakendijäätmete sorteerimisliinidele, kus see lähtuvalt pakendimaterjalist üle sorteeritakse. Mingi osa pakenditest võetakse ringlusesse.”
Kapak möönab, et kõik pakendid siiski ringlusesse ei jõua, sest mõnel pakendimaterjalil puudub ringlussevõtu väljund või on see näiteks väga määrdunud – sellised pakendid lähevad põletamisele. Pakendid, mis jõuavad ringlusesse, lähevad pakendiettevõtja jaoks kirja ringlusse võetud pakenditena.
Veel üks oluline nüanss on, et nii suured kui ka väikesed ettevõtted peavad nüüd pidama arvet nii müüdavate kui ka tasuta klientidele antavate kuni 50 mikronit paksude kilekottide üle. Seni pidid seda tegema ainult üle saja ruutmeetri suuruse ettevõtte omanikud.
2025. aasta lõpuks on Eestil eesmärk, et iga inimese kohta kulub aastas maksimaalselt 40 õhukest (kuni 50 miktonit) kilekotti. Selle eesmärgi kontrollimiseks on vaja, et iga ettevõte sisestaks kilekottide kohta andmed Pakendiregistrisse.
Muudatuste kohta saab täpsemalt lugeda siit.
Register tahab rohkem andmeid
Pakendiettevõtjad peavad nüüd esitama pakendiregistrisse andmed ka ühekordselt kasutatavate plasttoodete koguste kohta (§ 24 lg 41).
Esialgu tuleb andmed esitada ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside kohta. Uus kohustus on vajalik selleks, et hinnata, kas pakendiettevõtja on täitnud oma 2026. aasta eesmärki ühekordselt kasutatavate plasttoodete kasutamise vähendamiseks.
PS Veel ei ole teada, kas andmed toidupakendite ja joogitopside kohta tuleb registrile esitada tükkides või kaalu järgi. Pakendiregistri põhimääruse muutmise eelnõu esmase versiooni järgi tuleb pakendite ja topside kogus märkida tükkides.
Veel mõned olulised muudatused
- Pakendiettevõtjad peavad katma ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite, kuni 3 liitrit mahutavate joogipakendite, joogitopside, painduvast materjalist pakkide ja pakkematerjalide ning õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottidest tekkinud jäätmete kogumise, sh taristu ja selle käitamise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud ning nendest toodetest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemise kulud.
- Tagatisraha võib rakendada ka ühekordselt kasutatavatele ja korduvkasutatavatele toidupakenditele ja joogitopsidele.
- Alates 2024. aasta 3. juulist on lubatud ühekordselt kasutatavat plastist joogipakendit, millel on plastist kork või kaas ning mis mahutab kuni 3 liitrit vedelikku, turule lasta üksnes siis, kui kork või kaas jääb toote ettenähtud kasutusetapis pakendi külge.
- Alates 2030. aasta 1. jaanuarist peab kuni 3-liitrise mahutavusega plastist joogipudelite koostises olema vähemalt 30 protsenti ringlusse võetud plasti.
- Hiljemalt 2025. aastaks peavad pakendiettevõtjad, kes lasevad turule ühekordselt kasutatavaid plastist joogipudeleid, aastas kokku koguma vähemalt 77 protsenti samal kalendriaastal turule lastud joogipudelite kogusest.
Allikas: pakendi- ja jäätmeseadus
Tooted, mida ei tohi enam turule lasta
E-kaupmeestele olulisi muudatusi on ka jäätmeseaduses. Näiteks jõustus jäätmeseaduse muudatus (jäätmeseaduse § 223 ja § 224), mis keelab turule lasta järgmisi ühekordselt kasutatavaid plasttooteid: vatitiku varred, söögiriistad (noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad), taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad, tavatarbijale mõeldud õhupallide varred ning tooted, mis on valmistatud oksüdantide toimel lagunevast plastist. Näiteks plastist kandekotid ja põllumajanduses kasutatav kile.
Oluline: kui ettevõttel on eelpool nimetatud keelustatud toodetest järgi laovarud, siis need võib lõpuni müüa. Esmakordselt Eesti turule alates 01.05.2023 neid aga lasta ei tohi.
Hea alternatiiv ühekordsetele toidunõudele on korduvkasutatavad nõud. Neid rendivad mitmed ettevõtted (Panditops, Ringo jne). Osta saab neid aga näiteks Pakendikeskuselt.
Põhjaliku ülevaate muudatustest leiab siit.
