Me ostleme üha rohkem internetis, kuid see tähendab, et ka pettuste arv e-kaubanduses on kasvanud. Minisarja esimeses osas vaatame, millised on levinumad e-kaubanduses levivad petuskeemid. 

Identiteedivargused, tagasimaksepettused ja müügipettused on vaid osa levinumatest e-kaubanduses vohavatest kurikaelte arsenali kuuluvatest võtetest, kuidas klientidelt ja teinekord ka kaupmeestelt raha välja petta. Näiteks on phishing- ja scam e-kirjad praegusel ajal ühed levinumad skeemid, kus klientidele saadetakse võltsitud e-kirju, mis näivad tulevat usaldusväärsetest allikatest. Väga populaarsed on ka pettused, kus inimesele helistatakse ja teeseldakse, et kõne tehakse pangast või politseist ja püütakse seeläbi saada kätte inimese isiku- ja pangaandmeid. 

Ka krediitkaardipettused on üks levinumaid pettuste vorme, kus kurjategijad kasutavad varastatud krediitkaardi andmeid volitamata tehingute tegemiseks. Ühe võimalusena võivad nad osta kallist elektroonikat või luksuskaupu, jättes ohvrile kaupade eest maksmise kohustusse. 

Identiteedivarguse puhul varastavad kurjategijad isikuandmeid, et sooritada tehinguid ohvri nimel, põhjustades sellega ohvrile finantskahju ja krediidiprobleeme.

Sagedased on ka tagasimaksepettused, kus ostja esitab kaupmehele vale nõude, väites, et ta ei ole kaupa kätte saanud, või tagastab kahjustatud kauba, mis ei vasta algsele tootele. Näiteks võib keegi tellida sülearvuti, vahetada selle katkise vastu ja väita, et sai juba kahjustatud kauba.

Phishing- ja scam e-kirjad on skeemid, kus klientidele saadetakse võltsitud e-kirju, mis näivad tulevat usaldusväärsetest allikatest, näiteks pangast või tuntud kaubamajast. Tegelikult on nende eesmärgiks varastada kirjasaaja isiklikke andmeid nagu paroolid ja krediitkaardinumbrid. 

Müügipettused seisnevad aga olematute või võltsitud toodete müümises. Sel juhul võtavad petturid raha, kuid ei tarni kaupa. Levinud näide on veebipoed, mis müüvad odavaid disainerrõivaid või muud luksuskaupa, kuid tegelikult saadavad võltsitud, puudulikke või olematuid tooteid. 

Andmepüüdmine toimub siis, kui petturid koguvad kasutajate isiklikke andmeid võltsitud veebisaitide kaudu, mis näevad välja nagu legitiimsed kaubandusplatvormid.

Pettused saavad alguse mitmest allikast

Ei tohi unustada, et küberkurjategijad on professionaalsed vargad, kes keskenduvad isikliku ja finantsteabe varastamisele. Siseturbe rikkumised toimuvad siis, kui ettevõtte töötajad või koostööpartnerid, kellel on juurdepääs tundlikule teabele, kuritarvitavad oma positsiooni. 

Ei tohi ka unustada, et tehnilised haavatavused veebilehtedel või maksesüsteemides loovad petturitele soodsa pinnase. Sotsiaalne manipuleerimine hõlmab pettureid, kes kasutavad sotsiaalset inseneriteadust, et meelitada kasutajat jagama tundlikku teavet.