Kes viimastel aastatel on pangas või mõnes muus makseasutuses arve avanud või andmeid uuendanud, on kokku puutunud ka väga detailse küsimustikuga, kus soovitakse teada näiteks seda, kas sul on ka välismaal pangaarveid, kui suuri summasid oma pangakontole igakuiselt ootad ja muud sellist.

Pangad lähtuvad siin vanast heast põhimõttest: usalda, aga kontrolli. Nende ankeetide näol on tegemist osaga laiemast EL-i poliitikast.

Kliendiandmete kogumine ja analüüsimine on Euroopa Liidu tasandil välja töötatud nõue, mis kehtib lisaks finantsasutustele märksa suuremale hulgale tegijatele: kinnisvaramaakleritele, notaritele, investeerimisettevõtetele, raamatupidamisettevõtetele ja teistele. 

Protseduuri tähistatakse lühendiga KYC. See tuleneb väljendist Know Your Client, mis eesti keelde tõlgituna tähendab “tunne oma klienti”.

Kaks eesmärki

Asja taga on kaks olulist eesmärki. Esiteks püütakse selle abil võidelda finantskuritegevuse ja rahapesuga, millele viimastel aastakümnetel on poliitilisel tasandil suurt tähelepanu pöörama hakatud.

Selle juures on väga oluliseks kliendi isiku täpne tuvastamine. KYC-protseduure kasutavadki finantsettevõtted kliendi isiku kontrollimiseks ning kliendiriski hindamiseks ja jälgimiseks. Nii tagatakse, et klient on see, kes ta end ütleb olevat. 

Lisaks rahapesule on KYC-põhimõtete rakendamise oluliseks faktoriks pettused. Tehnoloogia arengu tulemusel on väga suur osa rahaga tehtavatest toimingutest kolinud veebi ja seda püüavad ära kasutada erinevad kurikaelad. KYC aitab ära hoida petturlikke finantstegevusi, nagu võltsitud või varastatud ID-de kasutamine laenu taotlemiseks ja rahaliste vahendite saamiseks valekontode kaudu.

Tuvastamine on veel olulisem kui varem

Seetõttu on olulisem kui kunagi varem tagada, et nende kliendid on tõesti need, kes nad väidavad end olevat. Kliendi tuvastamine on kõige olulisem aspekt, kuna see on esimene samm protsessi teiste etappide paremaks toimimiseks.

Kliendi kontrollimine toimub sõltumatu ja usaldusväärse dokumentide teabe allika kaudu. Iga klient peab esitama isikut tõendava dokumendi: passi, ID kaardi ja tegema selfi ehk pildi oma näost. 

Kuna tehnoloogia võimaldab tänapäeval ka fotosid lihtsa vaevaga võltsida, on välja arendatud ka nii-öelda elavuse tuvastamise funktsiooniga tarkvara. Elavuse tuvastamine tõestab, et tehtud selfi pärineb elavalt inimeselt.

Konto avamisel kliendi isikut ja kavatsusi kontrollides ning seejärel tehingumustreid jälgides saavad finantsasutused kahtlaseid tegevusi täpsemalt tuvastada. Finantstegevuse kontrolliks peatab rahapesuvastase võitluse osakond regulaarselt makseid kliendilt täiendava informatsiooni saamiseks ja vajadusel nõutakse makseid kinnitavate dokumentide esitamist.

Kuigi kõikide andmete esitamine võib olla ebamugav ja tunduda üleliigsena, on need protseduurid kasutusele võetud kontode turvalisuse suurendamiseks ja klientide andmete ja raha kaitseks.