Eestimaalased kasutavad pangakaarte väga palju – kolmandas kvartalis osteti pangakaardiga kaupu ja teenuseid Eestist ning välismaalt kokku ligi 2,6 miljardi euro eest. Kas eelistada oste tehes krediit- või deebetkaarti ning mis on nende erinevus, selgitab SEB panga ärisegmendi juht Maarja-Maria Aljas.

“Tänapäeval ei ole enam suurt erinevust, kas tasuda internetiostude eest deebet- või krediitkaardiga, kuna mõlemal on sarnased funktsionaalsused,” selgitas Aljas. Aastaid tagasi läks tõesti internetiostude tegemiseks tarvis krediitkaarti, kuid tänapäeval annavad Aljase sõnul enamus pangad välja krediitkaardi omadustega deebetkaarte, millega saab sooritada oste nii internetis kui ka broneerida hotelli või rentida autot. Samuti kohaldub turvaliste internetiostude kaitse mõlemale kaarditüübile.

“Deebetkaart on mõistlik igapäevaste toodete ja teenuste eest tasumiseks nii Eestis kui ka välismaal. Krediitkaart võimaldab aga lisaks igapäevaostude tegemisele ka vajadusel krediidioste, kui tekib vajadus mõne suurema kuluga ost teha ning ka lühiajalist laenu võtta,” selgitas Aljas mõlema kaarditüübi võimalusi. E-poes tasumiseks sobivad samuti mõlemad kaarditüübid.
Kahe kaarditüübi peamine vahe seisneb selles, et deebetkaardil peab kulutatav raha endal parajasti olemas olema, kuid krediitkaardiga on võimalik kasutada krediidilimiiti ehk klient saab kulutada panga raha ilma seda tegelikult omamata.

“Krediitkaarti on mõistlik kasutada neil, kes soovivad internetis tehtavate ostude eest maksmist ajatada, sest sellel hetkel puudub pangakontol vajalik summa,” selgitas Aljas. Teise eelisena pakuvad mitmed pangad krediitkaartidega ostmise puhul ostukindlustust, mis annab tarbijatele lisagarantii.

Paljud pangad pakuvad krediitkaardile lisaks ka reisimisega seotud lisaväärtusi, olgu siis selleks
reisikindlustus või näiteks lennujaamades juurdepääs äriklassi lounge’desse.
Rohkem infot ettevõtetele maksete kogumise kohta internetis: Ariklient | SEB